Kas ma muutusin täitjatena ise vastutavaks isikuks?

Täitmine muutub vastutuseks alles siis, kui keegi teine ei jää järele

Täitmisteenus pakkuja muutub vastutavaks isikuks hetkel, mil ei ole võimalik määrata ühtki tootjat, importijat ega volitatud esindajat ELis, või kui neist ükski ei vasta või pole kättesaadav. Kuni need varasemad ketihaldajad on olemas ja leitavad, jääb täitmisteenus pakkuja lihtsalt täitmisteenus pakkujaks: osapool, kes hoiustamist, pakendit, saateaadressi või saatmist teostab ilma toodet omamata, koos seotud, piiratud kohustuste hulgaga.

Täitmisteenus pakkuja roll paikneb nimelt hierarhia lõpus. Esmajoones on vastutav ELi tootja, siis importija, siis volitatud esindaja, ja alles kui ühtegi neist kolmest ei ole võimalik määrata, langeb vastutus täitmisteenus pakkujale. See muudab positsiooni praktikas haavatavaks: kes saadab pakette müüjale väljaspool ELi, kes ei reageeri taotlustele või kelle kontaktandmed ei tööta enam, ei saa viitata "olen ainult logistika" — vastutav isik peab olemas olema, ja puuduse korral muutub selleks viimane veel määratav ketihaldaja. See on eraldi reegli "omarkingi" asjast: kes ise müüb tooteid oma nime või logoga, loetakse igatahes tootjaks, isegi kui see osapool teeb täitmistöid ka teistele. Distributor — kes lihtsalt müüb edasi toodet ilma selle ketifunktsioonita — ei sisaldu selles kaskadis ja ei muutu seega kunagi automaatselt vastutavaks isikuks.

Kuhu see tuleneb: artikkel 16 ja artikkel 3

Verordening (EU) 2023/988 artikkel 16 kirjeldab turustajate kaskadi, kes suhtumistavaliselt tegutsevad vastutavate isikutena, kusjuures täitmisteenus pakkuja on viimane reas, kui tootja, importija ja volitatud esindaja puuduvad või pole kättesaadavad. Sama verordamise artikkel 3 määratleb täitmisteenus pakkuja: osapool, kes pakub teenuseid nagu hoidmine, pakkimine, saateaadress või saatmine ilma tooteid omamata.