mis on minu kohus, kui minu tarnija keeldub katsearuandeid või dokumente saatmast

Tarnija, kes ei tarne, ei muuda teie kohustust

Kui tarnija keeldub testiraporteid või tehnilist dokumentatsiooni saatmast, jääb küsimuseks, mis on teie roll varustusketis — ja see roll määrab, mida oodatakse, mitte tarnija nõudlikkus. Kes toodeid väljaspool ELi impordib, loetakse importijaks, ja importija kontrollib, kas tootja on oma kohustused täitnud. Puuduvad dokumendid ei ole siis asi, mida ignoreerida või oodata, vaid signaal, et kontroll pole veel lõppenud.

Oluline on siin ka omamärgi reegel: kes toodet oma nime või kaubamärgi all müüb — isegi kui see on lihtsalt ostetud ja sellele on vaid logo pandud, või kui seda on sisuliselt muudetud — ei loeta distributooriks või importijaks, vaid tootjaks. Siis on kohustused, mis tavaliselt tootjal lasuvad, nagu tehniline dokumentatsioon ja ohuanalüüs, faktiliselt teie ettevõttes, ja vastumeelne tarnija ei ole osapool, kes "teie eest midagi korraldab", vaid osa teie omaenese tootmisahelast. Kes tõepoolest on distributor — müüb teise kaubamärgi tooteid ilma neid muutmata — ei pea koostama tehnilist dokumentatsiooni ega ohuanalüüsi, kuid kontrollib, kas nõutav teave on olemas, enne kui toode turustatakse. Millised dokumendid täpselt on ja kuidas see praktiliselt käib, on kirjeldatud aadressil millised dokumendid peaksin oma tarnijalt nõudma.

Kust see tuleneb: Regulatsiooni (EU) 2023/988 artiklid 11 ja 12

Regulatsiooni (EU) 2023/988 artikkel 11 nõuab, et importija kontrolli, kas tootja on oma kohustused täitnud, ja loetleb importijate kohustused; sama regulatsiooni artikkel 12 määrab, et distributor kontrollib nõutud teabe olemasolu. Kumb neist rollidest kehtib ja mida sellest täpselt tuleneb, on välja töötatud lehel olen ma tootja, importija või jaotaja GPSR alusel. Kes peab pärast dokumentatsiooni väljajäämist ise ohuanalüüsi koostama, sest roll on tegelikult tootja oma, leiab seletuse aadressil kuidas koostada minu toote ohuanalüüsi GPSR alusel.